Köögiviljad ja maitsetaimed

Ühe köögivilja kultuuri mõistekaart.

Harilik kurk  Cucumis sativus
Sugukond: Kõrvitsalised
Nõuded:

• valgusnõudlik
• vähe toitaineid vajav köögivili
• niiskuse suhtes nõudlik
• keskmise PH tundlikusega. PH ei tohi olla alla 5.5

Harilik kurk sisaldav kõige rohkem vett, 100g kohta 95,23g. C- vitamiini 2,80mg/100g kohta. Suure veesisalduse ja vähese kalorluse tõttu sobib hästi dieeti pidava inimese menüüsse. Meeldiva ja värkendava maitse annavad kurkidele eeterlikud õlid.

https://sobranna.postimees.ee/2821094/viis-head-pohjust-miks-suua-rohkem-varsket-kurki

Ühe maitsetaime kultuuri mõistekaart.

Aedsalvei  Salvia officinalis
Sugukond: huulõielised
Nõuded:

• päikseline kasvukoht, külmade tuulte eest varjus
• huumust ja toiteainete rikas muld
• aluseline pH

Salvei sisaldab eeterlikke õlisid (2,5%), millest suurema osa moodustab tsineool. Leidub veel pineeni, borneooli, tujooni, salveeni, fütontsiide, rasvhappeid, saponiine, alkaloidide jälgi. Lühidalt, salvei üksi on kui koduapteegikapp.

Salveimahl ravib halvasti paranevaid haavu ja haavandeid (troofilisi haavandeid) ning veenipõletikke. Juuste väljalangemise korral hõõrutakse peanahka salveimahlaga. Ravivalt toimib salvei ka parodontoosi puhul.Rahvameditsiinis on salveid tarvitatud tõmmise ja teena. Teeks võetakse 5 g ürtiklaasi keeva vee kohta ja lastakse 15-20 minutit tõmmata. Teed hoitakse suus, loputatakse suud ja kuristatakse kurku, kuid seda ei neelata alla.

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/aedsalvei-imeline-ravimtaim?id=47342235

Kasutatud kirjandus:

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=1492

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=420

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/aedsalvei-imeline-ravimtaim?id=47342235

Kuueväljaline köögiviljade külvikord viieks aastaks
	1.aasta	2.aasta	3.aasta	4.aasta	5.aasta
1.väli	peakapsas	porgand	kahkjaspunane ristik	aeduba	hernes
2.väli	porgand	hernes	kahkjaspunane ristik	redis	peakapsas
3.väli	hernes	naeris	kahkjaspunane ristik	peakapsas	porgand
4.väli	neris	redis	kahkjaspunane ristik	hernes	aeduba
5.väli	aeduba	peakapsas	kahkjaspunane ristik	naeris	redis
6.väli	redis	aeduba	kahkjaspunane ristik	porgand	naeris

10 taimekooslus

10 taimekooslus ühel kasvualal. Mina valisin kaks kasvuala poolvari-vari ja päikseline kasvukoht, kuna vaja ka reaalselt sinna taimi istutada.

 Esimene kasvukoht oleks päikseline- poolvari kasvukoht.

1. Maarja-sõnajalg

Dryopteris filix-mas
Kõrgus:80-120cm
Istutuskaugus: 40cm
Kasvukoht: päike-poolvari, kuiv-tavaline aiamuld,keskmiselt viljakas, mägiaia- või liiv- ja moreenimuld

http://manaratas.blogspot.fi/2016/07/maarja-sonajalg-rahvaravis.html

2. Punane siilkõbar

E.purpurea
Kõrgus:70-100cm
Õitseb: juuli-oktoober
Istutuskaugus:10-30cm
Kasvukoht:päike, tavaline aiamuld,toiteaineterikas.

3.Aed-leeklill

Phlox panikulate 
Kõrgus: õisikutega kuni 90cm
Õitseb: juuli-september
Istutuskaugus:40cm
Kasvukoht: täispäike, keskmise niiskusega kuni niiske, tavaline aiamuld

http://www.neevaaed.ee/2014/tootekategooria/lilled/leeklill-e-floks/

4.Veerev kurereha

Geranium sanguineum

Kõrgus: õitega varred-50cm

Õitseb:juuni-august

Istutuskaugus: 30cm

Kasvukoht:täispäike, kuiv kuni keskmiselt niiske, liivane või kivine, huumusrikas muld.

https://kiirisaar.wordpress.com/page/15/

5.Hiina siidpööris

Miscanthus sinensis `Morning Light`

Kõrgus:120-150

Õitseb:juuli-september

Istutuskaugus: 100cm

Kasvukoht: päike, poolvari, tavaline aiamuld,toiteaineterikas

http://www.neevaaed.ee/2014/toode/hiina-siidpooris-morning-light/

6.Suureõieline laikellukas

Platycodon grandiflorus 

Kõrgus: 60cm
Õitseb:juuli-august
Istutuskaugus:25cm
Kasvukoht: täispäike-poolvari, tavaline aiamuld, mõõdukalt kuiv kuni keskmiselt niiske.

http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/laikellukas.htm

Peenra pikendusena tulevad suured puud mille vahele soovin istutada piirdeks taimi. Kasvukoht jääb poolvari.

7.Tähk-roodjalg

Blechnum spicant

Kõrgus:30-50cm

Istutuskaugus:40cm

Kasvukoht: vari, tavaline aiamuld-niiske, keskmiselt viljakas. 

http://naana-tasajatargu.blogspot.fi/2014/09/septembri-algus-nagu-suvi.html

8. Kähar hosta

Hosta crispula
Kõrgus: 40-90cm
Õitseb:juuli-august
Istutuskaugus:40cm
Kasvukoht:poolvari-vari, tavaline aiamuld-niiske,toiteaineterikas, huumisrikas,

https://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=2182

9. Jaapani tarn

Carex morrowii

Kõrgus: 30-40cm

Õitseb:mai

Istutuskaugus:30cm

Sobib:metsaaed, turbaaed

Kasvukoht: poolvari-vari, toiteaineterikas, happeline turba- või liivmuld

http://juhanipuukool.ee/et/product/jaapani-tarn-vanilla-ice/

10.Ohtene sõnajalg

Dryopteris filix-mas

Kõrgus:30-100cm

Istutuskaugus: 40cm

Kasvukoht: poolvari-vari, tavaline aiamuld- niiske, keskmise viljakusega.

http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/opperada/?%D5pperada:7._S%F5najala_kasvukohat%FC%FCp

Kasutatud kirjandus.
Raamat: "Dekoratiivsed püsikud" Andris Orehovs
Raamat: "Püsililled" Pentti Alanko

Püsililled

Püsililled vs suvelilled

Püsilille eelised suvelillede ees

• Püsililled on külmakindlad v.a. mõned sibullilled
• Mõned püsilille sordid sobivad ka varjus kasvatamiskes, suvelill eelistab päikselist kasvukohta
• Püsililledest saab rajada ilusa peenra mitmeks aastaks, suvelillega üheks hooajaks
• Püsilillede varred on ka talved dekoratiivsed.
• Palju erinevaid sorte
• Püsikuid on lihtne paljundada

Püsilille puudused suvelillede ees

• Suvelilled kasvavad kiiremin ja õitsevad pikemat aega suve vältel.
• püsilille peenart ei saa samakiirelt muuta kui suvikute oma.
• Püsililli tuleb kasvukohas piirata, kuna külvavad ennast ise siis võib tekkida liiga suur puhmas, mis hakkab teiste lille kasvu segama.
• Suvelilli saab ainult seemnete abil paljundada

1. Millist ühte vegetatiivse paljundamise viisi soovitaksid püsikute paljundamisel kasutada ja miks? 

Puhma jagamine on ehk kõige levinum viis püsilille taimede paljundamiseks. Puhma jagamisel tuleb jälgida taime õitsemisaega. Kui õitseb hilissuvel-sügisel, või puhma jagamis teha kevadel aga kui õitseb kevadel varasügisel on soovitav puhma jagamine teha sügisel. Reegel, taime õitsemise ajal puhmast ei jagata.

http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/puhma_jagamine.html

Soovita vähemalt 3-5 püsilille

• päikeseline, kuiv ja toitainetevaene, kivine muld; sobib hästi Nõmm-liivatee Thymus serpyllum, Aed-mägisibul Sempervivum ×hybridum hort.  Suur tähtputk Astrantia major L. 

• poolvarjuline (hommikupäike), toitaineterikas, raske lõimisega muld; Aed-päevaliilja Hemerocallis hybrida, Roomav metsvits Lysimachia nummularia L. Siberi võhumõõk Iris sibirica L. 
  
• varjuline, happeline turvasmuld Hosta Hosta ´Blue Ivory` Harilik kanarbik Calluna vulgaris `Dark Beauty` Südajaleheline bergeenia Bergenia cordifolia.
  

Kasutatud kirjandus:

http://www.cybernature.ee/herb/nommliivatee.htm

http://www.helga.ee/et/taimeaed-hinnakiri/pusililled/astrantia-major-suur-tahtputk

http://www.helga.ee/et/taimeaed-hinnakiri/pusililled/astrantia-major-suur-tahtputk

https://mariaias.wordpress.com/category/teiste-aiad/page/7/

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/roomav-metsvits-sobib-nii-pinnakatjaks-kui-amplitaimeks?id=66371400

http://aedjatalu.blogspot.com.ee/2016/02/pusililled.html

http://aedjatalu.blogspot.com.ee/2016/02/pusililled.html

http://www.neevaaed.ee/2014/toode/sudajalehine-bergeenia-flirt/

http://www.paradiisiaed.eu/index.php?id=7&t=107#pic

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=1418

https://www.bauhof.ee/aiaparadiis-pusilillepeenra-planeerimine-ja-kujundamine

Lillede klassifikatsioon

Mõistekaardi lahtiseletamine ja näited.

Eluiga

Rohtse taime eluiga võib olla üks aasta, kasvavad seemnest, õitsevad, viljuvad ja kasvatavad seemneid. 

Nt. Aedaster Callistephus Acmpa

Eelistab päikselist kasvukohta, viljakat mulda, kasvukohta istutatakse mai alguses.

http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=599&cid=831&cgid=

Rohttaime eluiga võib olla ka kaheaastane, ühel aastal kasvatab varre ja lehestiku ja teisel aastal õitseb. Kaheaastaseid lilli nimetatakse vahest sammuti üheaastaste lillede hulka.

Nt. hall käokann Lychnis coronaria

Võib kasvada ka väheviljakal mulla, õitseb juunist-augustini, talvekindel

https://seemnemaailm.ee/index.php?GID=11236

Taime eluiga võib olla ka mitmeaastane ehk püsik, nende eluiga on rohkem kui kaks aastat. Püsikute alla loetakse ka mitmeid poolpõõsaid

Nt. varajane liivatee Thymus praecox

Sobib kuiv, liivane kasvukoht ning armastab päikselises kohas kasvada.

http://hansaplant.ee/?op=body&id=232&cid=390&cgid=0

Valgusnõudlus

Taimed on erinevate soovidega, mõned armastavad kasvada päikselises kasvukohas. Enamik mägitaimi, sibulilli, suve-ja püsililli

Nt. aed-kukekannus Delphinium x cultorum 

Vajab kasvamiseks toiteaineterikast parasniisket mulda. Õotseb juulist-augustini

http://hansaplant.ee/?op=body&id=245&cid=3502&cgid=

Varju taluvad on taimed, kes võivad kasvada ka poolvarjus.

Nt. sügisene emajuur Centiana septemfida

Meeldib kasvada parasniiskes või huumusrikkas mullas. Sobib istutada kiviktaimlasse.

http://hansaplant.ee/?op=body&id=273&cid=127&cgid=

Varju eelistavad taimed on taimed, kes eelistavad kasvada varjus.

Nt. väike igihali Vinca minor

Eelistab kasvada parasniiskes mullas, sobib poolvari kui ka varjuline kasvukoht

http://hansaplant.ee/?op=body&id=266&cid=2555&cgid=

Külmakindlus

On olemas  külmakindlad taimed ja külmaõrnad taimed. 

Külmakindlad taimed on püsikud ja kaheaastased taimed,  talvituvad avamaal. Külmaõrnad aga võib suvel kasvatada õues aga talveks tuua tuppa (toataimed). Külmaõrnad taimed on ka mõned püsikud, kelle maasisesed organid viiakse talveks tuppa.

Nt. suur härjasilm Leucanthemum maximum

Armastab kasvada päikselises kasvukohas, toiainete rikkas mullas.

http://hansaplant.ee/?op=body&id=877&cid=3493&cgid=

Nt. daalia Dahlia

Daalia on külmaõrn taim ning tma juured tuleb kaevata maaseest välja ning viia kasvuhoone tingimustesse talvituma.

http://hansaplant.ee/?op=body&id=597&cid=837&cgid=0

Mulla omadused

Nõudlikud mulla viljakuse suhtes on taimed kellele meeldib kasvada toitaineterikkas, parasniiskes mullas.

Nt. hosta Hosta

Meeldib kasvada parasniiskes, toiteaineterikkas mullas. Kasvab poolvarjus ja varjus.

http://hansaplant.ee/?op=body&id=268&cid=139&cgid=

Keskminese mullavijakuse nõudlusega taimed, on taimed kes vajavad oma kasvuks mõõduka vijakusega mulda.

Nt. faasseni naistenõges Nepeta x faassenii

Leplik mulla suhetes, eelistab kuiva kuni parasniisket mulda. Mesilaste ja liblikate lemmik aias.

http://hansaplant.ee/?op=body&id=1028&cid=2553&cgid=

Vähenõudlikud mulla viljakuse suhtes on taimed, kelle heaks kasvuks sobib ka toiteainete vaene muld.

Nt. teravaõieline kastik Calamagrostis x acutifiora

Sobib kergem ja kehvem muld. Talvekindel kõrreline

http://hansaplant.ee/?op=body&id=386&cid=161&cgid=

Vee nõudlus

Kuivade kasvukohtade taimed on taimed, kes looduslikult kasvavad kõrbetes, steppidel, nõmmedel ja paepealsetel aladel.

Nt. hall-aruhein Festuca glauca

Ei talu liigniiskust.

http://hansaplant.ee/?op=body&id=452&cid=104&cgid=

Mõõduka niiskusega kasvukohtade taimed on taimed, kes kasvavad mõõdukalt niiskes kasvukohas.  Liialt niiskes kasvukohas kannatavad juured õhupuudude all, kuivas aga niiskusepuuduse all.

Nt. kõrge peiulill Tagetes erecta

Sobib lõikelillena.

http://hansaplant.ee/?op=body&id=565&cid=868&cgid=0

Niiskuslembelised taimed on taimed, kes kohanduvad niiske kasvukohaga.

Nt. harilik varsakabi Caltha palustris

Kaldataim

http://hansaplant.ee/?op=body&id=771&cid=1453&cgid=

Veetaimed on taimed kes kasvavad vees, veekogudes.

Nt. vesiroos Nymphaea

Kui veekogu sügavus on 70-100m ja see talvel jäätub põhjani, siis on kasulikul vesiroos koos niiske mullaga viia keldrisse talvituma. Vajadusel saab kevadel veedaimi ka paljudada, jagada

http://hansaplant.ee/?op=body&id=771&cid=2906&cgid=

Roosõielised

3000 liiki

• Lehed - Liit ja lihtlehed. Enamasti vahelduvad lehed, abilehed on üldjuhul olemas ning need võivad olla või mitte olla leherootsudega liitunud.
• Õied - Viietilised (harva neljatilised), õied üksikult või koos õisikutena

• Vili - esineb kukrut, pähklikest.

• Vars - püstine ja sirge, vahel ülaosas pisut arunenud, tavaliselt on vars tumepunast värvi

https://et.wikipedia.org/wiki/Roos%C3%B5ielised

Tatralised

900 liiki

• Lehed - Lihtlehed, paiknevad varrel vahelduvalt

• Õied - Eesti pärismaistel liikidel punakad või valged

• Vili - pähklike

• Vars - sõlmine ja lehistunud

https://et.wikipedia.org/wiki/Tatralised

Nelgilised

2000 liiki

• Lehed - vastakud lineaalsed lehed

• Õied - viietiste õitega ebasarikõisikud

• Vili - kupar, pählike või kuiv mari

• Vars - jämenenud sõlmekohtadega

https://et.wikipedia.org/wiki/Nelgilised

Kasutatud kirjandus.

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=81

Põhimõisted

Rohttaimede all mõistetakse kõiki aianduses kasutatavaid rohtseid taimi (lilled, köögiviljad, ravimtaimed, maitsetaimed)

Takson ehk mest on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum. Keskne taskonoomiline ühik on liik, põhiühikuid on kokku seitse.

NÄITEKS

• Liik -  harilik sinilill  Hepatica nobilis 
• perekond - sinilill
• sugukond - tulikalised
• selts - tulikalaadsed
• klass - kaheidulehelised
• hõimkond - õistaimed
• riik - taimeriik

Need paigutuvad süstemaatikas hierarhia põhimõttel. Iga liik kuulub ainult ühte perekonda, iga perekond kuulub ainult ühte sugukonda, iga sugukond ainult ühte seltsi, iga selts ainult ühte klassi jne. Aga ühte perekonda võib kuuluda paju liike, ühte sugukonda palju perekondi, ühte seltsi palju sugukondi jne. 

Liik on oluliste tunnuste poolest sarnaste isendite grupp. Liik on taimesüstemaatika põhiühik. Liigil säilivad nii vegetatiivse kui ka generatiivse paljunemise korral tema põhitunnused. Liigil millel on ühised esivanemad kuuluvad perekonda. Liik saab kuuluda ainult ühte perekonda korraga. 

Alamliik on indiviidide kogum, millel on oma kindel areaal ning pärilikud erisused morfoloogias või ökoloogias, kuid mis on võimelised ristuma sama liigi teiste alamliikide esindajatega.

Teisend e. varieteet on eeldavasti pärilikult  vähemalt ühe morfoloogilise tunnuse poolest erinev isendite rühm, millel pole aga omaette areaali.

Vorm on veelgi väiksemaid, tõenäoliselt mittepärilikke erinevusi omavate isendite rühm, mille sammuti puudub oma areaal, mis ei kasva ka mitte populatsioonidena, vaid üksikindiviidina.

Veel mõisteid

Perekond on taimesüstemaatika kategooria, mis asub sugukonna ja liigi vahel. Perekonna moodustavad rühm taimeliike, kellel on rida ühiseid omadusi. Perekonna eriliigid annavad omavahel tihti hübriidi

Sort saadakse inimese vahetul osalemisel. Konkreetsel liigil võib olla palju erinevaid sorte, mis omavahel erinevad, mitme tunnuse poolest. 

Sordirühm on sarnaste sortide kogum. Sordirühma võivad moodustad ristandid kellel mõlemad vanemad on teada. 

NT, nartsisside, tulpide, daaliate, jt. sordirühmad

Introduksioon, mis tähendab võõrliigi toomis alale, kus teda varem ei olnud. 

Introduksiooni saab jagada tahtlikuks ja tahtmatuks

• Tahtlik introduksioon toimub inimese soovil ja sageli eesmärgiga sissetoodud liike tarvitada
• Tahtmatu introduksioon on tegu, kui mingi liik on jõudnud kohta küll inimese abiga aga tema teadmatta.

Aklimatsioon on asustatud taime kohanemine uue kasvukoha kliimaga

Metsistumine on , kus kultuuris kasvava liigi isendid jäävad kasvama ja paljunema ka hoolduse katkedes. 

Naturaliseerimine on mõne kultuuriliigi tungimine looduslikku taimkattesse.

Kulturiseerimine on looduslike liikide kasutamine inimese poolt loodud haljastuses

Taime nimede kirjutamine.

Kuidas kirjutada taimede ladinakeelseid nimesid?

1. taime ladinakeelne nimi on kahesõnaline
2. esimene sõna (perekonnanimi) kirjutatakse suure tähega
3. teine sõna (liigi epiteet) kirjutatakse väikese tähega
4. suur täht (või mitu) liiginime järel tähistab esmakordselt seda taime kirjeldanud inimese nime
5. trükitud tekstis kirjutatakse liiginimi kaldkirjas (kursiivis)
6. käsikirjas tõmmatakse taimenimele laineline joon alla

NÄITEKS: Convallaria majalis L; Aster alpinus L.

Kuidas kirjutada taimede eestikeelseid nimesid?

1. trükitud tekstis kirjutatakse püstkirjas
2. läbiva väikese algustähega (isegi kui taime nimi sidaldab kohanime)
3. erandina kirjutatakse eestikeelse taimenime perekonnanimi suure algustähega, kui see tuleneb pärisnimest

NÄITEKS: sidrunmeliss, mehhiko päsmaslill, peruu füüsal, Thunbergi kurereha
 
Kuidas kirjutada sordi nimesid?

1. sordi nimi kirjutatakse ülakomade vahele või
2. tähistatakse lühendiga cv (cultivated variety)
3. sordinimes olevad sõnad kirjutatakse suure algustähega.

NÄITEKS: erekollane krookus 'Golden Yellow' või erekollane krookus cv Golden Yellow 

Kuidas kirjutada alamliigi nimesid?

1. alamliigi nimi koosneb kolmest sõnast (perenimest, liigi epiteedist ja alamliigile viitavast sõnast)
2. liigi nime ja alamliigile viitava nime vahele kirjutatakse lühend ssp või subsp (subspecies)

NÄITEKS: kompaktne nelk- Dianthus barbatus subsp. compactus või Dianthus barbatus ssp. compactus 
Kuidas kirja panna teisendit?

1. teisendit tähistatakse taime ladinakeelses nimes lühendiga var.

NÄITEKS: krookusliilia- Lilium bulbiferum var. croceum
 
Kuidas kirja panna vormi?

1. vormi tähistatakse taime ladinakeelses nimes lühendiga f.

NÄITEKS: Okami hosta- Hosta sieboldii f.okamii, suureõielise kuldkinga kollaseõieline vorm- Cypripedium macranthon f. luteum. 
 
Kuidas kirja panna hübriidi?

1. hübriidi nimi koosneb kahest sõnast (perenimest ja liigi epiteedist)
2. perenime ja liigi epiteedi vahele märgitakse ristike (x)

NÄITEKS: erekollane krookus- Crocus x luteus või hübriidpetuunia- Petunia x hybrida, mis on saadud Petunia axillaris x Petunia integrifolia

Lisaülesanne

Eestikeelne nimi - suureõieline lina 

Ladinakeelne nimi - Linum grandiflorum

Sort -`Rubrum`

Perekond- lina

Sugukond- linalised

Lina sorte on väga palju. Antud sort erineb teistest lina sortidest sellega, et on ilusate punaste 5cm õitega. Taim kasvab 60cm pikkuseks põõsastaimeks. Antud sort on üheaastane taim, mida saab  soovi korral paljundada seemnete abil. 

Kasutatud kirjandus.

https://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=13924

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=74

http://systemaatikaterminid.weebly.com/motildeisted.html

https://et.wikipedia.org/wiki/Lina_(perekond)